Kuidas tunda konkreetset vaimset kiirt? Kiirt saab tunda vaid sellega üheks saades – saades üheks selle kiire Õpetajaga.
Kui saavutad selle ühtsuse, ei vaata sa konkreetset kiirt enam nii, nagu vaatad asju Maa peal – justkui eraldiseisev subjekt, kes uurib distantsilt eraldiseisvat objekti ja püüab selle omadusi eemalt mõista.
Selle asemel kasutad sa oma kõige algsemat võimet – Teadliku Sina võimet tõmbuda tagasi samastumisest madalama minaga ja saada üheks millegi suuremaga. Kui saavutad ühtsuse konkreetse vaimse kiire või selle kiire Õpetajaga, ei vaata sa seda kiirt enam eemalt. Sa ei käsitle seda uurimisobjektina.
Sa unustad end kui eraldiseisva subjekti, kes uurib midagi endast kaugel asuvat ja teistsugust. Selle asemel sulandad oma teadvuse Õpetaja teadvusega. Sa ei vaata kiirt väljastpoolt – sa koged seda seestpoolt. Sa näed, milline paistab elu selle konkreetse kiire perspektiivist.
Nii õpid kiirt tundma. Nii saad teada, milline paistab elu läbi selle kiire vaadatuna.
Kui sulandud Esimese kiirega, ei moodusta see kiir enam loori. Mõtle sellele: seni, kuni vaatad Esimest kiirt eraldiseisva subjektina, kes uurib kauget objekti, ei näe sa läbi selle kiire valguse. See moodustab loori, mille taha jääb vaimne tasand varjatuks, ning sa näed üksnes materiaalset tasandit.
Kiirte rakendamine
Kuigi materiaalne tasand on loodud seitsme kiire energiatest, on nende vibratsiooni alandatud tasemele, kus need on omandanud sellise tiheduse, mis varjab tõsiasja, et tegemist on seitsme kiire väljendustega. Nii võid vaadata kivi või mäge, suutmata näha, et see pealtnäha tahke aine on tegelikult loodud valgusest. Ja see pole loodud ainult ühest valgusest, vaid kõigi seitsme kiire segust. Seetõttu tundub mägi sulle massiivne ja tahke ning varjab sinu sügavamat nägemist.
Samamoodi, kui saad teadlikuks seitsme kiire olemasolust, tunduvad need algul kaugete uurimisobjektidena. Kiirte uurimises ei ole midagi valet. Kuid nagu ma ütlesin, võib vaimne õpilane nii väga keskenduda kiirte väliste omaduste uurimisele, et ta ei suuda näha valgust ennast. Sa ei suuda valgusega üheks saada, sest oled liialt keskendunud välistele kirjeldustele.
Mõista, et kui vaatad vaimseid kiiri valgustamata inimteadvuse perspektiivist, näed neid kui seitset loori, mis takistavad sul nägemast vaimset tasandit. Sa võid mõista – sul võib olla isegi intuitiivne kogemus –, et väljaspool materiaalset ainet, mida oma meeltega tajud, eksisteerivad energiad. Kuid kui üritad näha materiaalse loori taha, näed vaid järgmist loori, mis koosneb seitsmest vaimsest kiirest. Seetõttu on täiesti võimalik jääda nii kinni kiirte ja nende omaduste uurimisse, et sa ei näe enam kiirt ennast või unustad minna õppimisest kaugemale ning püüelda gnoosise ehk „üksolemise“ poole.
Teadmine vs. Gnoosis
Enamik inimesi Maa peal vaatab läbi välise mina filtri, mis põhineb eraldatuse illusioonil ja paljudel dualistlikel polaarsustel, mis sellest eraldatusest tulenevad. See, mida nad objekti uurides tegelikult teevad, on see, et nad projitseerivad uuritavale objektile etteantud pilte, uskumusi ja arvamusi – etteantud sümboleid –, nagu on märganud isegi kvantfüüsika teadlased.
Kui sa tajud asju läbi selle filtri, ei näe sa objekti selle puhtal kujul. Sa näed kombinatsiooni objekti vibratsioonist ja sinu enda teadvuses leiduvatest vibratsioonidest – oma tajufiltrist. Sa projitseerid selle tajufiltri objektile. Seni, kuni sa projitseerid objektile mistahes mõttepilti, ei näe sa tegelikult objekti ennast, vaid näed miraaži – kujutist, mis on loodud interferentsimustrina sinu väljapoole suunatud projektsiooni ja objekti taga oleva teadvuse vahel.
See on see, mida maailm kutsub „teadmiseks“ – lineaarseks ja analüütiliseks teadmiseks. See ei ole tarkus; see ei ole gnoosis. Sa tead vaid seda, kuidas sinu enda teadvus selle objektiga suhestub. See viib järelduseni, et sinu teadvus võib muutuda suletud süsteemiks, sest sa ei näe omaenese projektsioonidest kaugemale. Sinu enda projektsioonid on loonud nii tiheda loori, nii tiheda „mõttekasti“, et sa ei märka enam, et väljaspool seda kasti võib olla midagi enamat. Sa võid arvata, et oled saavutanud maailma mõistes ülima teadmise, sest usud, et oled suutnud suruda kogu universumi oma mõttesüsteemi – oma uskumuste ja arusaamade piiridesse.